Korteriühistu videovalve takerdub harva tehnika taha. Tavaliselt takerdub see küsimuste taha: kas see on lubatud, kes salvestisi näeb ja kuhu kaamerad tohib suunata. Siin on samm-sammult, mida juhatus peab enne paigaldust paika panema.
1. Üldkoosoleku otsus
Videovalve paigaldamine ühistu üldaladele vajab üldkoosoleku otsust. Hea otsus ütleb vähemalt:
- mis eesmärgil videovalvet kasutatakse (näiteks vara kaitse ja vandalismi ennetamine);
- millised alad on valve all (sissepääsud, trepikojad, hoov, parkla);
- kes salvestisi vaatab ja mis juhul;
- kui kaua salvestisi säilitatakse;
- kuidas salvestisi välja antakse, näiteks politseile.
Aitame otsuse sõnastusega – see kuulub meie töö juurde. Kahtluse korral tasub sõnastus üle vaadata ühistu juristiga või Andmekaitse Inspektsiooni juhendiga.
2. Kaamerate suunad
Kaamerad ei tohi filmida korterite uksi ega naabri maad. Eesmärk on katta sissepääsud, parkla ja üldruumid ilma eraelu riivamata. Seepärast vaatame suunad paika objektil, mitte plaani pealt.
3. Teavitussildid
Valvatav ala peab olema tähistatud nii, et inimene näeb silti enne kaamera vaatevälja sisenemist. Sildid kuuluvad meie töö juurde – juhatus ei pea neid eraldi tellima.
4. Ligipääs salvestistele
Ligipääsu saavad ainult need, kelle juhatus määrab. Seadistame kasutajad ja õigused paigaldusel ning anname juhatusele üle dokumendid.
5. Fikseeritud hind koosolekule
Juhatusel on lihtsam otsust läbi viia, kui hinnapakkumine on fikseeritud. Pärast objekti ülevaatust (50 €, tellimuse korral hinnast maha) saad kirjaliku pakkumise koos koguhinnaga, mille saab üldkoosolekule ette panna.
Kui kaua paigaldus võtab
Korteriühistu objekt valmib tavaliselt 2–3 päevaga. Hinna sees on kaabeldus, kinnitus, seadistus, võrgu konfiguratsioon, äpi seadistus, kohapealne õpetus ja 2 aastat garantiid nii seadmele kui tööle.
Loe lähemalt korteriühistu videovalvest või telli ülevaatus.